Lühidalt on see Euroopa Liidu regulatsioon, eesmärgiga vältida AI kuritarvitamist ning ühtlustada reegleid liikmesriikide vahel.
Määrus jõustus osaliselt juba 2024 ning praegu on üleminekuperiood. Suurem osa nõuetest pidi jõustuma selle aasta augustist, kuid europarlament hääletas just tähtaegade pikendamise poolt.
Üks eesmärk on välistada inimeste manipuleerimine ja riiklik jälgimine AI abil. Viimane võiks olla justkui autoritaarsete riikide pärusmaa, kuid lubage mul meelde tuletada eestlaste suurt korraarmastust.
Eestis kasutab politsei praegu droone selle jaoks, et käia vaatamas, kas kalameestel päästevestid seljas on. Ja hiljuti kadusid mobiilsete kiiruskaamerate eest märkamatult hoiatusmärgid.
Tehisintellekti määrus keelab näiteks selle, et droonid iseseisvalt tänavatel inimesi jälgivad ja näotuvastuse abil trahviotsuseid teevad. Juhul kui meid peaks tabama veel suurem korraarmastus.
Eeldatavalt novembris hakkab kehtima nõue AI abil loodud sisu märgistamise kohta. See käib sisu kohta, mis võib muidu mõjuda eksitavalt.
Näiteks juturobotiga vesteldes peab kasutajat teavitama, et tegu pole päris inimesega. Samuti peab nn deepfake video olema tähistatud. Aga see ei tähenda, et AI abil toimetatud teksti peaks ekstra märgistama.
Detailsemaks minnes jagatakse AI lahendused lähtuvalt riskitasemest nelja kategooriasse ning vastavalt sellele on nõuded ka erinevad.
Määrus sai loomise ajal palju kriitikat: et see on bürokraatlik ja toores, ning paneb Euroopa Liidu ettevõtted võrreldes USA-ga halvemasse olukorda.
Teisalt sooviti, et reeglid oleks vähemalt Euroopa Liidus ühesugused ja igas riigis ei peaks muretsema erinevate nõuete täitmise eest.